Hingamise seos emotsioonidega
Ärevus ja pinge näivad rohkemal või vähemal määral kuuluvat tänapäeva elu juurde. Püüame kohanduda kiire elutempo ja üha suuremate nõudmistega unustades sageli kuulata oma vajadusi. Halvemal juhul kaotame endaga üldse igasuguse kontakti ja tegutseme masinlikult. Iga tegevus ja liigutus nõuab muidugi rohkem või vähem pingutust, aga stress ilmneb siis, kui lihas- või vaimne pinge ei lähe vabalt tagasi lõdvestunud olekuks. Niisuguse ebaloomuliku oleku juurde käib pinnapealne ja kiirenenud hingamine kopsude ülaossa. See viib kroonilise pinge ja närvisüsteemi nõrkuseni ning muudab meid omakorda vastuvõtlikumaks stressile. Pinnapealne hingamine aitab inimesel ennast eraldada soovimatutest emotsioonidest, sest hingamine ja sellega seotud liigutused on kõikide emotsioonide ja mõtete liikumisega tihedalt seotud. Kaasuv kõrvalnäht selle juures on paraku tuimaks muutumine ka positiivsete kogemuste suhtes ning läbiseedimata “materjali” kehasse kinni jäämine. Muuhulgas võtab oma keha ümber püsiva “raudrüü” hoidmine hulgaliselt energiat.
Lisaks füüsiliselt hoomatavale hingetõmbele hapniku kättesaamiseks õhust on hingamine seotud ka praana ehk elujõuenergia omastamisega. Mida sügavamalt hingata, seda rohkem on meil energiat erinevate kehas ja meeles aset leidvate protsesside jaoks. Hingamissageduse aeglustumisel paraneb koostöö kahe ajupoolkera vahel,
märkimisväärselt väheneb ärevus, hirmutunne ja muretsemine. Suureneb enda kohalolu tunnetamine ja võime kuulata intuitsiooni.
Regulaarne joogaga tegelemine aitab kehas olevaid püsivaid lihaspingeid järk-järgult vähendada ja vabaneda ka vanadest emotsioonidest. Järjepideva harjutamise ja teadlikkuse kasvatamisega on võimalik ümber õppida tõhusamalt hingama. Oma hingamise juhtimine annab võimekuse parandada tervist, tunda sügavamalt, reguleerida meeleolusid, parandada keskendumisvõimet, suurendada energiataset.
Teadvustatud liikumine ja hingamine toovad meid tagasi pingevaba oleku ja loomuliku hingamise juurde. Kuidas siis õigesti hingata? Loomulik on seda teha läbi nina nii, et sisse hingates liigub kõht ette, mida saab kogeda laienemisena. Välja hingates liigub kõht sisse- ja ülespoole ja me kogeme pikenemist. Ärevatel ja suitsetavatel inimestel liigub kõht vastupidi. Nii jääb aga hingamiseks märksa vähem ruumi.
Hingamise seos ajupoolkerade ja kahe peamise energiakanaliga
Vasakule kehapoolele vastab parem ajupoolkera, mis on seotud intuitsiooni ja loovusega. Parem kehapool on seotud vasaku ajupoolkeraga, mis võimaldab meil ratsionaalselt mõelda.
Inimkeha koosneb 72000 energiakanalist, mis saavad alguse eeterlikust nabapunktist ja lõppevad kätes-jalgades. Läbi parema kehapoole kulgeb Pingala energiakanal, kus voolab positiivselt laetud universaalne eluenergia praana. See energiakanal on seotud Päikese soojendava ja energiseeriva toimega.
Läbi vasaku kehapoole kulgeb Kuu jahutava ja rahustava toimega seotud Ida energiakanal, kus voolab väljutav energia apana.
Kokkuvõtteks saab öelda, et hingamine läbi vasaku ninasõõrme aktiveerib paremat ajupoolkera ja Ida energiakanalit. Seetõttu annab see rahustava ja jahutava toime. Hingamine läbi parema ninasõõrme aktiveerib vasakut ajupoolkera ja Pingala energiakanalit. Seetõttu on sellel energiseeriv ja soojendav toime.
Hingamise seos sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemiga
Sümpaatiline närvisüsteem võimaldab meil ohuolukorras ennast mobiliseerida ja põgeneda või agressorile vastu astuda. Parasümpaatiline närvisüsteem võimaldab kehal lõdvestuda, et seeläbi pingutusest taastuda. Inimese heaolu sõltub nende kahe süsteemi vahelisest tasakaalust. Stressi tingimustes on sümpaatililne närvisüsteem niikuinii suurema osa ajast domineeriv. Õppida ja harjutada on vaja hoopis lõdvestumist.
Hinge kinni hoidmise eesmärk joogas on närvisüsteemi järk-järguline taastamine ja erinevate kehasüsteemide ühendamine. Sissehingamise rõhutamine ja hingepeetus pärast seda aktiveerib sümpaatilist närvisüsteemi, väljahingamise rõhutamine ja hinge kinni hoidmine pärast seda aktiveerib parasümpaatilist närvisüsteemi.
Kundalini jooga hingamistehnikad
Kundalini joogas on kasutusel rohkesti erinevaid hingamistehnikaid. Millist nende hulgast valida, sõltub oodatavast toimest. Kui oled nt parasjagu ärevil, võid teha ükskõik millist hingamistehnikat, mis parasjagu meelde tuleb, sest need kõik aitavad paremini endasse kohale tulla ja seeläbi rahuneda. Et hingamistehnikatest saada soovitud kasu, võiks neid praktiseerida vähemalt kolme minuti jooksul. Rohkem infot hingamistehnikate kohta saad õpetajalt joogatunnis, kus saad teadmisi ka järele proovida.
Alljärgnevalt mõned näited elust enesest.
Tugev pingetunne, suutmatus lõdvestuda. Tulehingamine.
Vajadus stressiolukorras otsustada. Hinge kinni hoidmine nii sisse- kui väljahingamise järel; “ühe minuti hingamine”.
Ärevus ja hirmutunne. Hingamine läbi vasaku ninasõõrme; vahelduva ninasõõrme hingamine; “ühe minuti hingamine”; pikk sügav hingamine.
Suutmatus keskenduda. Hingamine läbi parema ninasõõrme; vahelduva ninasõõrme hingamine.
Õhtul ei tule und. Hingamine läbi vasaku ninasõõrme; vahelduva ninasõõrme hingamine.
Külmatunne. Hingamine läbi parema ninasõõrme.
Palavustunne. Hingamine läbi vasaku ninasõõrme.
Praktiline harjutus. Pika sügava hingamise kogemine.
Tule istu lihtsasse asendisse. Siruta selga ja pikenda kaela. Too oma tähelepanu käesolevasse hetke. Käi oma keha armastava tähelepanuga läbi. Teadvusta oma hingamist. Luba endal lõdvestuda ja hingamisel muutuda sügavamaks. Aseta vasak käsi kõhule ja parem käsi rinnale.
Too tähelepanu nabapunktile. Rind on lõdvestunud. Sisse hingates lase kõhul lõdvestuda ja paisuda, välja hingates tõmba naba sisse ja ülespoole. Jätka sellisel viisil mõnda aega.
Järgmisena too tähelepanu rinnale. Hinga sisse kasutades rinnalihaseid. Märka, et rind laieneb tänu ribidevahelistele lihastele. Ära lase kõhul paisuda. Hinga välja, aga ära kõhtu kasuta. Jätka sellisel viisil mõnda aega.
Järgmiseks tõmba kõht pingule. Hinga sisse laiendades õlgu ja rangluude piirkonda. Hinga välja hoides kõhtu pingul ja rindkere tõstetuna. Jätka sellisel viisil mõnda aega.
Viimasena ühenda kõik kolm osa. Luba sisse hingates kõigepealt paisuda kõhul, siis rinnal ja lõpuks rangluualusel piirkonnal. Välja hingates liigub õhk vastupidises järjekorras. Kõige viimasena tõmba nabapukt sisse. Pane tähele, et oled endast õhu täielikult välja hinganud.
Jätka sellisel viisil mõnda aega.
